Tsiklitega põlvini mudas

05.09.2022 / Siim Metsmaa

Transalp upub

Augusti lõpp on juba käes ja Madis jõuab ka lõpuks oma tsikli garaažist välja ajada ja ülevaatusegi ära teha. Kuna ta ühel nädalavahetusel Saaremaale satub, siis mõtleme, et läheks sõidaks jupikese Saaremaa TET-i läbi. Vahepealse aasta jooksul on kaarti veel täiendatud ka ja nii saame päris uusi radu sõita.

Trans Euro Trail on mootorratturite matkarada maastikul ja metsateedel. Distantsi kogupikkus on ~51 000km ja rada läbi paljusid Euroopa riike, alustades Põhja-Norrast ja lõpetades Lõuna-Itaalias. Eesti TET matkaraja pikkus on 3063 km.

Jõuame kuulsa Harilaiu “Läbimatu tee” juurde, siis teame, et nüüd hakkab asi mudaseks minema – seda näitas meile ka mõned kilomeetrid varasem Sarapiku järve äärne tee, mis oli pigem vesine.

Harilaiu “Läbimatu tee”.

Sõidan esimesed lombid läbi ja pole nagu midagi. Järgmine auk tundub juba suurem, aga enesekindlus on sees, et panen ikka läbi. Poole lombi peal, aga ratas vajub nii sügavale ja lõpuks jääbki lihtsalt kinni. Kuidagi suudan jalad üles tõsta ja üllatuslikult saapad jäävad täiesti kuivaks – kuna läksin piisavalt kraavi äärest, siis ulatan jala kohe kraavi pervele “toeks” panna.

Pääsen kaldale ja ratas ise on nii tuugalt kinni, et seisab vabalt veeaugus püsti. Esimesena proovime kaldalt sikutada – selleks ajame saunalina läbi kukkumisraami ja tõmbame – aga sellest ei ole absoluutselt midagi kasu.

Uppumas.

Ega ei olegi midagi muud teha kui saapad ja püksid jalast ära visata ning uppujat päriselt päästma minna.

Proovime pika latiga kuidagi kangutada, proovime käsitsi tõsta-lükata-tõmmata, aga tundub, et mitte ükski variant ei tööta.

Proovime pika kaikaga tsikli mudast välja “kaaluda”, aga kahjuks läheb latt pooleks ja ratas ikka kinni.

Vahepeal kontrollin tehnilist seisukorda. Õnneks on veetase nii palju madalal, et akuklemmideni on umbes 5 cm minna ja õhuvõtu auk ei ole ka veel vee alla vajunud.

Keeran võtit ja panen ratta käima, et äkki ikka kaevab ennast kuidagi ise välja kui Madis veel esimest otsa proovib tõsta – aga ei ole sellest ka kasu. Kättpidi mudases vees kaevates saan aru, et esimene ratas on ka amordi otsteni mudas kinni.

Kahjuks ei suuda ratas end ka ise välja ajada. Esimesed amordid hoiavad tsiklit mudas kinni.

Tund hiljem…

Vahepeal lükkan Instagramis live video käima, et las siis publik olgu ka juba olukorda jälgimas. Hakkme ratast lihtsalt kallutama ühele ja teisele poole, kuni lõpuks hakkab kusagilt lootuskiir tulema.

Möödub tund aega ja lõpuks oleme suutnud tsikli mudast välja kaevata. Kuna sellega läks niivõrd kaua aega, siis planeeritud pikemat ringi me täna enam ei tee ja tiksume koju ära. Ratas ise on muidugi pommikindel ja vahepealne ujumas käimine ei ole talle midagi kurja teinud.

Eks minge proovige ise järgi – Harilaiu “Läbimatu tee”.

Hiljem üks tuttav saatis foto. Käis temagi seda rada proovimas – tänavasõidu tsikli ja slick rehviga 😀

TEEMAD