Kuna särjepüügi aeg on kätte jõudnud ja minagi olen igal aastal kala räästa alla kuivama pannud, siis mõtlesin, et võiks sellest teha ka ühe blogipostituse.
Aeg on hetkel nii palju kiire, et ise püüdma ei jõua. Õnneks on Saaremaal palju tublisid rannakalureid, kelle käest on võimalik suurt võrgusärge osta hinnaga 2 €/kg.
Kala soolamiseks kasutan suurt pesukaussi ja jämedat meresoola, mida panen pigem rohkem kui vähem. Kausi põhja soola, siis kalade kiht peale ja jälle soola ja siis järgmine kiht kalu jne.
Kõik kihid saavad ühtlaselt soolaga kaetud ja kõige pealmisele kihele panen veel pisut rohkem soola.
Sellel korral oli kala ~11 kg ja soola kulus 3,5 kg.
Kokku hoian kalu soolas poolteist päeva. Õhtul panen soola ja ülejärgmise päeva lõunal kuivama.
Vanast ajast olen kasutanud igal aastal samu alumiiniumist väänatud konkse, aga need otsustasin nüüd minema visata, kuna näevad juba päris koledad välja. Poest tõin roostevaba terasest traati ja väänasin uued konksud. 25 meetrisest traadist sain 233 konksu.
Üks väärt nipp on kasutada veel läbi laua löödud naela, millega on hea kalade sabadesse augud sisse suruda – nii on lihtsam konksu külge panna.
Tean, et on inimesi, kes panevad ka konksud läbi kala silmade, aga mina nii ei tee. Olen kuulnud jutte, et kui kala panna rippuma saba alla poole, siis peast vajuvad “mittemaitsvad” ained liha sisse. Kui panna saba ülespidi, siis vajub kõik ebavajalik kalale pähe ja pead nagunii ei sööda. Kuidas see päriselt on… no kes teab, aga mina kuivatan saba üleval pool.
Soolasest kausist võtan kala ja enne konksu külge panemist, loputan ämbris puhta vee sees suurema soolakihi maha – nii näeb kuivanud kala ilusam välja ja ei ole sellist valget soolakihti peal.
Edasi muud ei olegi, kui räästa alla kuivama. Ehk juba 3-4 nädala pärast saab maitsvat kala süüa. Kas produkt on valmis või mitte, seda hindan näpuga katsudes – piisavalt kõva kala on söömiseks valmis.
Kommentaarid