M
YouTube video

Minek

Kahe tsikli peale oleme käima saanud kõik 4 silindrit ja reis võib alata. Hommikul aknast välja vaadates, paistis väga hea tellitud päikesepaisteline ilm. Kuigi Madis juba mainis, et Pärnus pidavat sadama, aga eks see selgub alles sinna jõudes.

Teha jäi veel paar ettevalmistust. Ketid määrida ja kohvrit kotid ratastele sättida. Keti määrimiseks ostsime hoopis ketipastat. Pasta pidi vähem määrima ehk ei pritsi ja paremini peal püsima – nii rääkis ühes videos üks kogenud motomatkaja. Hiljem reisi lõpus selgus, et see oli meil hea valik ja edaspidi ilmselt jääme ka pastade peale.

Nestes paagid kurgu-mulguni täis ja oligi minek. Praamipileteid meil broneeritud ei olnud ja ilmselt Orissaares toimunud I Land Soundi tõttu olid ka kõik e-piletid välja müüdud ehk pidime kasutama tavapiletite rida ja ostma piletid sadamast.

Kuivastus ootas ees päris pikk järjekord ja otsustasime lihtsalt järjekorrast mööda sõita ja loota, et ehk tsiklid ikka kuidagi kohe peale mahuvad. Piletimüüja ütles, et ostke netist tavapilet ja minge lihtsalt bronni ritta. Tegime nii ja kohe olimegi praami peal. Lisaks meile oli tsiklitega inimesi veel.

Jõudsime mandrile

Nii nagu Madis hommikul ennustas, siis mõned kilomeetrid enne Pärnut hakkas vihma kallama. Tõmbasime kiirelt ühte bussipeatusesse, et mitte väga märjaks saada. Suurem sadu kestis umbes 10 minutit ja peagi saime teekonda jätkata.

Pärnus tegime kiire burgeri ja lasime uuesti paagid ka täis (tsiklitel ma mõtlen).

Lätis

Mootorrattaga sõites läheb aeg kiiremini kui autoga sõites. Peagi olime juba Läti piiri peal. Sellest andis märku esimene Läti liiklumärk ja teeääres asuvad alkoholi poed. Eks seal on täpselt nii nagu räägitakse, inimesi palju ja parklad autosid täis. Meie sellel korral poodidesse shoppama ei läinud, vaid sõitsime kohe edasi. Päeva eesmärk oli jõuda Jurmalasse, kus ootas meid ees öömaja.

Mõne tunni pärast olime Jurmalas kohas ja kolisime oma modru tuppa ära. Läksime linna süüa otsima ja niisama jalutama. Linn nagu üks väike turistilinn ikka. Olemas on saja kohvikuga peatänav ja rand. Rannas panime tähele, et liiv on hoopis midagi muud kui Eestis, selline väga pisikese teraga. Meil kodus on liivaterad palju suuremad ja nö karedamad.

Juramala poole sõitsime mööda suurt maanteed ja seal on teede servad tehtud väga laiaks, et saaksid tagant tulijad ohutult mööda lasta. Meie sõitsime päris palju kilomeetreid teepeenral üldse. Nii ei pidanud ükski auto, kes meist mööda sõitis, kasutama vastassuuna vööndit.

Leedus

Järgmise päeva hommikul tegime peale hommikusööki ka väikese spaas käigu ja liikusimegi juba Leedu poole. Piiripunktis tegime ka kohustusliku pildistamise peatuse ja ega seal piiri peal midagi rohkem vaadata ei olegi.

Mõned peatused tanklates ka ja üks hetk selgus, et jõuame väga napilt oma Klaipeda laeva peale. Enam aega kulutada ei saanud ja liikusimegi kiirelt päeva sihtpunkti poole. Plaanitud Palangasse sissesõit jäi sellel korral ajanappuse tõttu tegemata. Ehk millalgi teine kord siis…

Jõudsime sadamasse chek-in putkasse 2 minutit enne aja lõppu. Kas see oligi nüüd viimasel minutil jõudmine, või kas oleks meid ka paar minutit peale check-ini lõppu vastu võetud – seda nüüd teada ei saanudki. Laev ise on selline rekkameeste transpordikas. Sellist meelelahutust nagu näiteks Tallinki laevadel, seal ei kohta. Olemas on üks söögikoht ja lihtsamat sorti baar nimega Alus. Laevapileti hind muide oli kallim kui tagasi tulles Tallinki laeval.

Jõudsime Rootsi

Järgmisel hommikul olime Rootsis kohal.

Jätkub…

Selle postituse teemad